Kuidas tunda ära head vaimset tervist?

Vaimne tervis tähendab seda, kuidas me iseennast, teisi inimesi ja ümbritsevat keskkonda kogeme –  ehk kuidas me eluga hakkama saame. Vaimne tervis mõjutab ka seda, kui hästi me stressiga toime tuleme, meie otsustusvõimet ning meie suhteid teiste inimestega.

Hea vaimse tervisega inimene saab hakkama elus ettetulevate ootamatute olukordadega ning leiab igast olukorrast midagi head. Hea vaimse tervisega inimene ei süüdista ennast liiga palju ega oota tulevikult halba.

Kui midagi läheb halvasti või ei tule välja, ei ole vaja ennast süüdistada. Kasulikum on mõelda, mida järgmisel korral samas olukorras teisiti teha.

Võib öelda, et hea vaimse tervisega inimene ei tekita endale liigset muret ega stressi.

Hea vaimne tervis ei tähenda seda, et me ei tunne kunagi kurbust, muret, viha või lootusetust. Meie kõik tunneme erinevaid tundeid – vahel on need positiivsed, vahel negatiivsed, vahel head, vahel halvad.

Ühest tundest olulisem on see, kui rahul oleme iseenda ja oma eluga üldiselt. Tähtis on see, milline meeleolu või tuju on meil suurem osa ajast, (kas olen põhiliselt rõõmus ja ainult vahel kurb või enamasti kurb või vihane ja harva rõõmus).

Oluline on see, kui tegusad me oleme (tahame tegutseda), sest tegutsemisest ja eriti ühistegevustest osalemisest saame rõõmu.

Üks kõige rohkem vaimset tervist mõjutavaid asju on see, kui hästi me teistega läbi saame. Me ei tohiks jääda liiga pikalt mõtlema igasuguste tülide, ebaõnnestumiste ega kellegi mõtlemata või vihahoos öeldud sõnade üle.

Vaimset tervist rikuvad:

• stress,
• muretsemine
• hirmud
• vihastamine
• solvumine
• virisemine
• alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine jne.

 

Väsimus ei teki alati pärast füüsilist tööd või pingutust. Väsimus võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttetööst, murelikest mõtetest. See on vaime väsimus.

 

Vaimset tervist näitab ka see, kui hästi inimene talub erinevaid õppimise, töö või suhetega seotud pingeid.

Uskumused, mis aitavad elada:

• Ma ei pea kõigile meeldima ja igaüks ei pruugi mind armastada!

 

 

• Arendan endas sallivust- las teine olla selline nagu ta on, tal on selleks õigus.
• Kõik ei pea käima minu tahtmise järgi. Teen vahet, mida saan muuta ja mida mitte.
• Ma vastutan iseenda eest. Saan ise hakkama.
• Eksimine on inimlik. Kõik eksivad.
• Julgen olla teistsugune. Teistsugune ei ole halb, see on huvitav, põnev.
• Saan hakkama ka siis, kui miski viltu läheb. Iga takistus elus on väljakutse, aitab mul areneda ja õppida. Õpin sellest ja lähen edasi.
• Oluline on vähemalt proovida, mitte kohe alla anda.
• Võin muutuda, kui elus on seda vaja. Olen paindlik.
• Teised saavad ise hakkama oma töö ja õppimisega. Ma ei pea midagi teiste eest ära tegema.
• Ma armastan ennast!

Loo kirjutas: psühholoog Saale Kibin